Prügisorteerimise telefonimängud ehk vabaaine EKAs
2024 | UX
Uurisin Eesti Kunstiakadeemia tudengite kogemusi seoses prügi sorteerimisega ning kujundasin põneva meeskonnatöö tulemusena uue äpp-vabaaine kontseptsiooni. Lahenduseks loodud mobiilirakendus koosneb erinevatest harivatest minimängudest, et sorteerimine saaks nii lihtsaks, et seda oleks imelik mitte teha.
Meeskond
Aries Puusepp
Kairiin Koddala
Laura Sööt
Minu roll
Uurimus – taustauurimus, intervjuud, vaatlus
UX
Etapp
Probleem
Viimase uuringu kohaselt ei sorteeri pooled Tallinna elanikud olmeprügi liigiti. See on probleem, sest nii jõuavad põletusse ressursid, mida saaksime taaskasutada. Massiline jäätmete põletamine põhjustab kliimasoojenemist, mille tagajärjel elukvaliteet Maal halveneb.
Protsessist täpsemalt
Taustauuring
Asusime uurima, miks tallinlased prügi ei sorteeri. Selleks lugesime artikleid, sorteerimisjuhendeid ja kommentaariume.
Kõige parema ülevaate eestlaste suhtumisest prügi sorteerimisse saime lugedes uudiseportaalidesse jäetud kommentaare. Põhilisteks probleemideks, miks inimesed ei sorteeri, osutusid:
- Probleemid prügi välja viimise etapis;
- Teadmatus ja arusaamatused;
- Motivatsioonipuudus ja trots.
Kõige rohkem nägin neist kolmest probleeme motivatsioonipuudusega, mille põhjused ulatusid puhtast viitsimatusest selleni, et probleem on üksikisiku lahendamiseks liiga suur.
Sihtgrupp
Ajalise piirangu tõttu ahendasime fookust ja seadsime uuringu sihtgrupiks Eesti Kunstiakadeemia tudengid. Seadsime projekti lõpp-eesmärgiks lahendada probleemi koolisiseselt.
Küsitlus
Alustasime küsitlusest, mille eesmärgiks oli kaardistada hetkeolukorda EKAs ning värvata intervjueeritavad.
Kuna leidsin taustauuringu käigus internetist palju kommenteerijaid, kes ei sorteerinud lihtsalt et protestida, pakkusime küsitluses võimalust märkida ka vastuseid nagu „Ma ei ole sellest teemast huvitatud.” ja „Ma ei poolda keskkonnakaitsega seotud teemasid.” Nagu olime lootnud ja eeldanud, said need variandid EKAs 0 märget.
Mitte sorteerimise põhjuseid oli aga erinevaid ning 32 protsendiga tuli enim esile „Ma ei leia õigeid prügikaste.” 87 vastaja seas oli vaid üks, kes sorteerib kõiki üheksat väljapakutud prügiliiki.
Intervjuu + vaatlus
Planeerisime küsitlusse oma kontakti jätnutega intervjuud ning hakkasime nende sisu paika panema. Otsustasime siduda intervjuusse vaatluse: prügisorteerimismängu.
Alustasime intervjuusid uurides, kuidas intervjueeritav prügi sorteerimise mõistet mõistab, milliseid takistusi sorteerides ette tulnud on ning kui heaks ta enda sorteerimisoskusi hindab. Vastuste juures jälgisime põhiliselt, mis järjekorras mõisted ja takistused intervjueeritavale meenuvad, et selle põhjal hinnata, mida ta olulisemaks peab.
Prügisorteerimismäng
Intervjuu keskel viisime läbi prügisorteerimismängu, mis koosnes kahest voorust:
- Esimeses voorus palusime intervjueeritaval sorteerida lauale laotatud prügi ettemääratud 9 kategooriasse. Me ei andnud ette juhendit, ega vastanud küsimustele. Palusime intervjueeritaval häälega mõelda.
- Teises voorus andsime intervjueeritavale juhendi ja palusime teha soovi korral juhendi abiga parandusi. Seda tegime, et hinnata juhendite kasulikkust ja mõistmist.
Mängu käigus täheldasime kõigi intervjueeritavate puhul suurt segadust, mis sorteerimise protsessi käigus kasvas. Enne mängu hinnati enda teadmisi pigem hästi, kuid pärast mängu reflekteeriti, et tegelikult on asi nende jaoks siiski keeruline.
Oluline märkamine: juhendi toel oli sorteerimine endiselt keeruline, sest esemed on nii erinevad ja juhendid ei loetle neid kõiki.
Intervjuude käigus tuli sarnaselt küsitlusele oluliselt välja, et tudengid ei leia tihti koolis õigeid prügikaste üles.
Prügikastijaht
Juba mustriks muutuv mure, et koolis on eri prügiliikide prügikastid kuhugi ära peidetud, hakkas meis suurt uudishimu äratama. Otsustasime minna jahile.
Suundusime kahekesi koolipealsele rännakule ja hakkasime tahvelarvuti käes osakondi läbi vaatama. Märkisime iga prügikasti (ja selle liigi), mida nägime, vastavale korrusekaardile. Kui ruumis oli „kohalikke” inimesi, küsisime, kas kuskil on prügikaste, mida me pole veel märganud.
Meie kaartidel hakkas samuti kujunema huvitav muster: olulise enamuse moodustasid olmeprügi prügikastid.
Ülesorteerimine
Võibolla sorteeriks tudengid rohkem, kui kõigi nende olmeprügikastide asemel oleks kooli peale ühtlaselt jaotatud samaväärne arv eriliigilisi prügikaste? Võiks ju eeldada, et kui prügi olmesse viskamine on väga lihtsaks tehtud – näiliselt isegi innustatud – loobutaksegi mugavuse kasuks sorteerimisest.
Tegime veidi taustauuringut ja jõudsime huvitava vastandprobleemini: ülesorteerimine. Selgus, et kui inimesi liialt sorteerima innustatakse ja nad seda ülipüüdlikult tegema hakkavad, hakatakse ka olmeprügi teistesse kastidesse panema, sest „olmeprügi tekitamine on ju halb”.
See viib olukorrani, kus põletamisele läheb veel rohkem prügi, kui algselt, sest kui olmeprügi ese satub valesse konteinerisse, võib juhtuda, et see rikub ära kogu ülejäänud prügi kvaliteedi (nt määrib ära nii, et seda ei saa taaskasutada).
Algsed ideed
Mõistsime seega, et tuleb leida mingi kuldne kesktee. Ajurünnaku tulemusena kaalusime erinevaid prügikaste, mis suunaksid tudengit rohkem mõtlema – nende puhul võtaks prügi ära viskamine koolis liigselt aega.
Teiseks arutasime lahendust, kus sorteerimise prügikastil avaneb automaatselt vaid selle kasti luuk, kuhu käesolev prügi visata tuleb. See muudaks sorteerimise liiga lihtsaks – kui tegevuse tagant kaob mõte, ei jälgita enam, kui palju prügi üldse tekitatakse.
Stuudiotes saaks olla ka ekraanid, mis juhataks jäädet skännides õige prügikasti juurde.
Lõpuks pidime arvesse võtma, et tegemist on digitootedisaini projektiga ja lõpptulemus pidi sisaldama digitoodet.
Jagasime meie koostatud prügikastikaarte ja seniseid mõtteid/nõuandeid EKA keskkonnaspetsialistiga.
Lahendus
Otsustasime läheneda lahendusele nurga alt, mis lahendab ka suure osa järgnevatest probleemidest – motivatsioon. Kui seda on, leitakse viis, kuidas ka teistest takistustest mööda saada.
Kujundasime ülikoolile mängulise vabaaine, mida saaks läbida mängides vastavas äpis lõbusaid sorteerimisteemalisi minimänge.
Mis motiveeriks õppima?
- Ainepunktid, mida mängude eest pakutakse;
- Vabaainet saaks läbida igal ajal, igas kohas ja omas tempos;
- Lahenduse mängulisus – sorteerimist on lihtsam õppida praktikas kui juhendeid lugedes.
Kui mänge piisavalt mängida – ehk sellisel hulgal, et kogutakse ainepunktide kättesaamiseks vajaminev punktisumma – kulub mängusisene sorteerimine alateadvusesse.
Minimängude eesmärk on teha sorteerimine mängijate jaoks nii lihtsaks ja ilmselgeks, et teadlik sorteerimata jätmine saaks mõeldamatuks.
Kasutajatestid
Lõin kasutajavoo, mille pinnalt ehitasime prototüübi.
Kuna tegemist oli kasutajakogemuse projektiga, ei kujundanud me kasutajaliidest, vaid keskendusime sellele, et prototüüp võimalikult selgelt ideed edasi annaks.
Viisime jooksvalt kooli peal läbi kasutajateste, et näha, kuidas minimängude formaat tudengitele tundub. Testisime papp- ja paberpakendi sorteerimismängu, milles pidi märkima, kas fotol kuvatud jääde käib papp- ja paberpakendi konteinerisse.
Mängides avastasid mitmed, et teavad sorteerimisest vähem, kui arvasid. Kuuldes, et vabaainet saaks läbida nutitelefonis ja vabas ajakavas, ütlesid nad, et tahaksid prügisorteerimise ainet võtta küll.
Näited testidest õpitust
Püüdsime asja esialgu naljakaks teha, kuid õppisime, et sõbralik ja toetav tagasiside mõjub siiski positiivsemalt ja kasvatab soovi edasi õppida.
Enne kasutajateste näitasime lõpus vaid õigeid vastuseid. Tagasiside põhjal lisasime ka valed vastused koos põhjendustega, miks need sellesse konteinerisse ei sobi.
Low-fidelity prototüüp
Sorteerimist saaks õppida teemaplokkidena, prügiliikide kaupa.
Tudeng näeb enda kulgemist peatükkide ning kogutud punktide kaupa. Kerides tuleb esile teemade rada, kus peatükke tähistaksid vastavad illustratsioonid.
Prügiliigi teemaplokis on lühike teoreetiline ülevaade ning erinevad minimängud. Tudeng saab ise valida, milliseid mänge mängides vajaliku arvu punkte kogub, et teemaplokk läbida ja järgmine avada.
Videos on näide papp- ja paberpakendi mängust, kus tuleb märkida, kas jääde käib papp- ja paberpakendi konteinerisse.
Ajaviiteks saab jooksvalt mängida sorteerimismängu, kus tuleb prügi kukkumise pealt õigesse konteinerisse suunata.
Mängus langevad ülevalt eriliigilised jäätmed, mida tuleb õigesti sorteerida. Mäng lõpeb, kui jääde satub valesse konteinerisse.
Iga mängija parim tulemus ilmub nende kasutajanimega ülekoolilisse edetabelisse – võistlusmoment kaastudengitega motiveerib sorteerimist harjutama.
Prügikastijaht: kogu oma andmebaasi kõik kooli prügikastid.
Nii küsitlusest kui intervjuudest tuli palju välja, et EKA tudengid jätavad tihti sorteerimata, sest ei tea, kus õige prügikast koolis asub.
Selleks, et nad eriliigilisi prügikaste rohkem märkama ja mäletama hakkaksid, lisasin prügikastijahi. Punktide kogumiseks saaks skännida QR-koode kooli prügikastidel ning koguda need oma isiklikku prügikasti-andmebaasi.
Prügikastid jaotuksid andmebaasis korruste kaupa ning neid oleks võimalik märksõnadega otsida. Näiteks saaks tudeng kirjutada otsingusse „bio” ja kogutud prügikastide seast kiiresti leida, kus asub lähim bioprügi konteiner.