„Ole valmis!" äpi esmaabisektsiooni ümber disainimine
2024 | ux/ui
Naiskodukaitse loodud äppi „Ole valmis!” on seni turundatud kriisivalmistumise teemade kaudu, kuid paraku on tegemist emotsionaalselt raske valdkonnaga. Uurimuse käigus leidsime, et kriisivalmistumisega ei tegeleta, sest tuntakse, et tegutsemise kaudu kinnitatakse endale, et suurem kriis (näiteks sõda) on reaalne võimalus ja tõenäoline oht.
Lahenduseks lõin viisi, kuidas inimesi sujuvamalt kriisiteemadeni suunata, et esimene kokkupuude rakendusega oleks rahulikum ja ei tekitaks negatiivseid seoseid.
Tulemus: Koostöö äpi arendajatega, et ideed päriselt käiku viia
Meeskond
Lahendus:
Laura Sööt
Uurimus:
Aries Puusepp
Johannes Adrik
Katriin Saulus
Laura Sööt
Paula Maria Mengel
Minu roll
Uurimus – taustauurimus, intervjuud, vaatlus, enesevaatlus
UX ja UI
Illustratsioonid
Etapp
Probleem
Naiskodukaitse arendusspetsialist pöördus meie poole probleemiga, mis kõlas esialgu üpris lihtsana: „Ole valmis!” äpp ei tõmba hästi noorte täiskasvanute tähelepanu.”
Algseks sihtgrupiks olid seega Eestis elavad 20-25-aastased.
Protsessist täpsemalt
Taustauuring
Asusime uurima, kuidas on Eestis kriisivalmistumise ja -teadlikkuse teemasid kajastatud ning millist reaktsiooni eri lahendused inimestes tekitanud on. Keskendusime sõjale ja evakueerumisele.
Panime kiiresti tähele, et teemast räägitakse palju ning sellega seotud kampaaniad on sagedased. Märkasime aga, et meedias reageeritakse neile kui riigipoolsetele ohuähvardustele – kui inimesi nii palju ohuks valmistuma suunatakse, peab see ju tähendama, et oht on tõenäoline ja lähedal?
Ärevus, hirm ja masendus
Koostasime intervjuukava, milles keskendusime kriisivalmistumisega seonduvatele emotsioonidele, ohutunnetusele ja suhtumisele kriisiteemadesse.
Kümne tunniajase intervjuu käigus süüvisime intervjueeritavate tunnete taga peituvatesse ideedesse ning seostesse ja uurisime nende hetkese kriisivalmiduse ja teemaalaste teadmiste kohta.
Kuigi võiks eeldada, et kriisivalmistumine suurendab turvatunnet – arvestades et valmistuja on potentsiaalse ohu eest üha paremini kaitstud – kerkisid põhiliselt esile tunded nagu ärevus, hirm ja masendus.
Korduvalt käis mõistena läbi ka „kriisiväsimus” ehk teema kohta ei taheta lisaks uurida, sest see on viimaste aastate jooksul meedias kurnavalt dominantne olnud ning kergem on elada hetkes ja nautida rahu, kuni seda on.
Lõuna Sild 2024
Uurimuse viimase osana osalesime kahepäevasel evakuatsiooniõppusel Lõuna Sild 2024. Seal võtsime eesmärgiks ennekõike enesevaatluse, et analüüsida, millised tunded meid endid sõjaolukorra evakuatsiooni jooksul võiksid vallata. Teiseks plaanisime läbi viia välkintervjuusid teiste osalejatega, et teada saada, miks osalevad noored täiskasvanud on otsustanud sinna minna ning milline nende senine kogemus olnud on.
Õppus osutus aga oodatust oluliselt mugavamaks, nii et kriisisimulatsioon ei viinud suurte avastusteni. Küll aga oli oluliselt kasu töötubadest, millega evakueeritavate aega sisustati – sain kiiresti hea ülevaate varumisest, evakueerumisest ja paljust muust kriisis hakkama saamiseks vajalikust. Lisaks sain kasuliku sissevaate sellesse, kuidas kriisiteemasid praegu koolitustel edasi antakse.
Lahendan... varumist?
Töö jätkus individuaalselt ja siinkohal oli aeg hakata lahendust otsima. Aga millele täpsemalt?
Äpi sektsioonidest alustasin varumise alateema lahkamisest, sest leidsin, et see on kõige otsesem ja kindlam viis, kuidas on üldse võimalik valmistuda millekski nii ettearvamatuks, kui seda on sõda. Erinevaid ideid läbi töötades sattusin aga pidevalt uuesti sama küsimuse otsa: „kuidas suunata inimesi varuma, ilma et see neis ohutunnet tekitaks?”.
Kui intervjueeritavatelt küsisime, kas nad on kriisiks varunud (ja jätkuks „miks mitte?”), saime ikka ja jälle vastuseks, et sõjaks oma tuppa füüsiliste asjade kogumine mõjuks pideva visuaalse meenutusena võimalikust ohust ning süvendaks sõjahirmu. Oma küsimuse ümber tiirutades mõistsin lõpuks, et millekski ei saa valmistuda ilma, et ennast mõttes vastavasse olukorda paned, ja sõja puhul ongi enda sõjaolukorras ette kujutamine see, mis seda hirmu kasvatab.
Esmaabi
Hakkasin otsima viisi, kuidas kasutajaid ärevust tekitamata äppi suunata. Vaatasin „Ole valmis!” avalehele reastatud teemasid ning sain aru, et seal on üks, mis ei seostugi esmalt suurte üleriigiliste kriisidega: esmaabi.
Esmaabi on teema, mis on kõigile mõistetavalt juba täna aktuaalne ning sellealaste teadmiste omandamine seostub pigem enesekindluse ja turvatundega.
Otsustasin kujundada „Ole valmis!” äpi esmaabisektsiooni ümber nii, et kasutajatel oleks loogilist põhjust liikuda äppi hoopis selle kaudu. Visandasin algselt kasutajateekonna, milles äppi integreeritaks esmaabikoolitustesse.
Et seda ideed valideerida, läksin vaatlema Eesti Punase Risti 16-tunnist esmaabikoolitust. Kirjutasin endale üles kõike alates esmaabiteooriast kuni selleni, kuidas koolitaja midagi sõnastas või näitas ja kuidas koolitatavad reageerisid, et saada paremat ülevaadet sellest, millist infot inimesed kõige paremini vastu võtavad.
Vaatluse tulemusena mõistsin, et klassikaline koolituse mudel toimib hästi ja seda pole vaja muuta. Küll aga leidsin kaks uut viisi, kuidas äppi koolitustega siduda saaks:
- Koolitusel rõhutati korduvalt, et neid teadmisi tuleb regulaarselt iseseisvalt üle korrata ja et ka töökohtades võiks lisaks ametlikele koolitustele ka näiteks tööpidudel nuku peal harjutada.
- Koolituse lõpus tuli läbida paberil viiele A4-le prinditud test.
Lahendus
Lahenduseks laiendasin „Ole valmis!” äpi esmaabisektsiooni sellisel viisil, et uued funktsioonid rohkem kasutajaid äppi tooksid.
Esmaabi teema kaudu äppi sisenedes ei seostu see kasutaja jaoks esimesena muretundega, nagu võib juhtuda kriisiteemadest alustades.
Üks võimalik kasutajateekond juhataks kasutaja rakendusse äpis leiduvate esmaabitestide kaudu, mida kasutaja koolituse läbimiseks lahendama peab. Testidest saaks kasutaja sujuvalt teisi teemasid avastama suunata.
Koolitustel ja koolides saaks rakendust turundada selle teiste uute võimaluste kaudu – soovitades näiteks iseseisvalt interaktiivsete juhiste toel esmaabivõtteid korrata.
Eesmaabi õppimine on ka oluline kriisivalmistumise osa ning uuenduste tulemusena oleks Eestis rohkem esmaabis enesekindlaid inimesi, kes kedagi hätta ei jäta.
Pakkusin välja järgmised äpisisesed uued võimalused:
Kasutajaliidesest
Visuaalses identiteedis säilitasin äpi põhivärvid – evakuatsioonikohtade sümbolist inspireeritud oranži ja sinise, kuid kasutasin põhiliselt sinist, et värviskeem mõjuks rahustavamalt. Tõin näiteid sisu selgemast liigendamisest ning lõin värvilisi, kuid siiski lihtsaid illustratsioone, mille abil oleks suur infohulk lihtsamini hoomatav.
Illustratsioone luues pidasin silmas nende üheselt mõistetavust. Näiteks märkasin õppusel, et kõige kiiremini saadi elustamisel aru põimitud sõrmedega käte asendist, nii et näitasin seda elustamise voos just nii.
Äpi jaoks loodud illustratsioonid
