Ebaseadusliku raie peatamise mäng
2024 | mängudisain
Lõin Eesti Loodusmuuseumile muuseumimängu kontseptsiooni.
Mängu eesmärk on kasvatada eestlaste, eelkõige laste teadlikkust Eestis toimuvatest metsaröövidest. Lisaks saab mängija teada, kuidas ebaseaduslikku raiet märgates tegutseda.
Mida tegin?
- Uurimus – taustauurimus, intervjuud
- Vaatlus
- Prototüüpimine ja testimine
Etapp
Probleem
Eesti Loodusmuuseum palus Eesti Kunstiakadeemia tudengitelt muuseumimängude kontseptsioone ja nad pakkusid välja erinevaid Eesti looduses aktuaalseid probleeme, mille seast saime endale huvipakkuva valida.
Mina otsustasin uurida metsanduse ja raie teemat.
Protsessist täpsemalt
Taustauuring
Lugesin teemakohaseid artikleid ning koostasin jooksvalt endale võõraste mõistete sõnastikku, sest ma polnud varem kunagi metsanduse teemaga nii palju kokku puutunud. Suunasin uurimuse täpsemalt lageraie teemale.
Lisaks käisin kinos „Vara küps” loodusfilmi vaatamas. Dokumentaal andis Eesti metsade hetkeseisust kiiresti selge ülevaate.
Seadsin eesmärgiks tõsta muuseumikülastajate teadlikkust lageraie mõjust metsaökosüsteemile.
Ideetamine
Alustasin ideetamisega suhteliselt vara ja uurimusega paralleelselt. Tahtsin esialgu disainida pigem mängulist installatsiooni kui mängu ja visandasin erinevaid kontseptsioone.
Üheks nendest oli laud, millesse tehtud süvendites oleksid püsti puud, mida saab välja tõmmata ehk „maha raiuda” ja „tagasi istutada”. Laua juures oleval ekraanil oleks näha, mis muutused ökosüsteemis toimuvad, kui puid ära võtta või tagasi panna. Mängija näeks seega seoseid eri puude ja neid ümbritsevate taimede ja teiste organismide vahel ja avastaks, et metsa endine tervis ja liigirikkus ei taastu lihtsalt puu tagasi istutamise teel.
Vaatlus
Ideede valideerimiseks suundusin Eesti Loodusmuuseumi, et tutvuda sealsete eksponaatide, installatsioonide ja üldise atmosfääriga.
Minu tähelepanu tõmbas klassiekskursioonil olev poistekamp – umbes 6. klass – kes liikusid rahutult ringi ning otsisid misiganes tegevust, mis poleks seotud muuseumi väljapanekuga.
Olin just jõudnud fotol nähtava seinani, mille ääres sain tammetõrusid auku pannes hääletada, milline illustratsioon seostub mul linnaloodusega. Poisid võtsid tammetõrud kätte ja hakkasid kommidega panuseid panema, kes kui kaugelt auku viskab.
See olukord meenutas mulle minu klassireise ja seda, mis tunne oli ise põhikooli keskel muuseumis käia. Jäin mõtlema, et muuseumis vist tõesti polnud midagi, mille sihtgrupiks oleks need lapsed. Neil on huvitav, kui nad saavad rabeleda, kui on adrenaliini, kui on võistlusmomenti.
Intervjuu
Õnneks oli mul kohe kodust intervjueeritav võtta: mu vägagi püsimatu 12-aastane vend Saamuel, kes on tegelikult väga teadmishimuline ja uudishimulik.
Viisin temaga läbi tunniajase intervjuu, mille käigus uurisin:
- Millised on tema senised mälestused ja kogemused muuseumites;
- Mis on elavamalt meelde jäänud ja millest ta on saanud uusi teadmisi;
- Kui ta mingeid atraktsioone meenutas, küsisin üle, mida ta nendest õppis või arvas, et pidi õppima.
Meeldejäävamad olid füüsilise elemendiga simulatsioonid, need tegi põnevaks rollimäng. Veel parem, kui midagi tuleb teha aja peale.
Saamueli jaoks oleks kõige põnevam õppida lageraie kohta nii, et tema missioon oleks seda takistada.
Idee ja kohtumine Mati Sepaga
Intervjuu meenutas mulle ühte brauserimängu, kus tuleb sõita politseiautoga ja aja peale linnas sündmuskohale jõuda. Mõtlesin, et võiksin teha midagi sarnast raie peatamisega.
Minu mängu puhul oleks sündmuskohaks raielank. Pakkusin välja, et paremaks rolli sisseelamiseks võiks mäng olla kontrollitav jalgrattaga, mille otsas saaks muuseumis füüsiliselt istuda. Mängija peaks aja peale õige koha leidma ning ebaseaduslikust raiest teatama, et seda peatada.
Loodusmuuseumi zooloog Lennart Lennuk kuulas mu mõtte ära ja soovitas kohtuda looduskaitsja Mati Sepaga. Kirjutasin talle ja sain vastuseks väga entusiastliku jah-i. Minu suureks heameeleks küsis ta ka ootamatult, kas tohib kaasa võtta asjast väga huvitatud töökaaslase Madis Messimase.
Istusime mõne päeva pärast Tartus kohvikus laua taha ja jagasin nendega oma mõtteid, näidates esimesi vaateid. Kahe tunni jooksul õppisin väga palju raie, selle tagajärgede ja seonduvate seaduste kohta.
Looduskaitsja töö
Sain teada, et Mati igapäevatöö ongi täpselt see, millest mängu teha tahtsin, ja et ebaseaduslikku raiet tuleb Eestis palju sagedamini ette, kui oleksin arvanud.
Oma töö raames sõidab ta mööda Eestit ringi ja otsib märke raiest – nendeks võivad olla näiteks sügavad rehvijäljed väikese metsatee alguses. Kui jäljed viivad raielangini, tuleb Metsaportaalist koordinaatide järgi vaadata, kas langile kehtib metsateatis. Veel tuleb raie seaduslikkuse kinnitamiseks kontrollida näiteks:
- Raiemasinate jäetud roobaste sügavust;
- Kas piirkonnas pesitseb kaitsealuseid liike;
- Kas parasjagu on mõne kohaliku liigi pesitsusaeg.
Kui selgub, et raie on ebaseaduslik, tuleb sellest teada anda.
Küsimusi tekitas aga minu ambitsioonikas mõte metsas rattaga kihutamisest – selle peale pakkus Mati välja, et võiksin talle töövarjuks minna.
Looduskaitsja töövarjutamine: 8 tundi metsas
Kohtusime 9. aprillil ja sõitsime Lahemaa Rahvusparki. Veetsin seal kaheksa tundi, mille jooksul õppisin, kuidas ebaseaduslikku raiet märgata, kindlaks teha ja sellest teavitada.
Kiirkõnd metsas oli oodatust keerukam ja väsitavam – pöörasin liikumisele palju tähelepanu ning mõtlesin, kuidas seda mängus rakendada.
Õppisin keskkonda ka visuaalselt tundma – muidugi olin ka varem palju metsas käinud, kuid vaatasin seda esimest korda looduskaitsja nurga alt. Kogusin fotode kujul mängu tarbeks erinevaid ebaseadusliku raie märke ja töövõtteid.
Varjutamine osutus kogu disainiprotsessis kõige määravamaks – selle põhjal sain väga selgeks, mis mängu core loop olema peaks.
Minecraft ja sammumasin
Otsustasin kujundada mängukeskkonna Minecraftis, kus kujundasin „ülitasasesse maailma” metsa, võttes eeskujuks Lahemaa rahvuspargis kogutud fotod raiepiirkonda ümbritsevast alast.
Esimese testimise viisin seega läbi trenažööril, et uurida, millist kogemust pakub raskete pedaalidega juhitav mäng. Lõin mängu ka pehmema pinnasega alasid, kus pedaalid muutuksid raskemini vajutatavaks.
Kontrollerid
Testimisest õppisin, et idee toimib, prototüüp aga mitte. Järgmise arendusena jõudsin sammumasinani, mis on mõõdult väiksem ja liikumiseks pole vaja käsi kasutada.
Suunda sai algselt muuta klaviatuuril, pärast esimest testimist viisin läbi ajurünnaku, mille tulemusena kujundasin suuna kontrollimiseks pöidlanuppudega puldid.
Liikumise ja selle kiiruse kontrollimiseks tuleks muuseumimängus pedaalidel sammuda. Sammumine muutuks pehmema pinnasega aladel raskemaks.
Lahendus
Lõin päris situatsioonidel põhineva mängu kontseptsiooni põhikooliealistele, mille eesmärgiks on ennekõike pakkuda neile muuseumis õpetlikku tegevust, mis pakuks neile piisavalt rabelemist ja võistlustunnet.
Põnevust pakuks ajalimidiiga väljakutse ja kontroller, mis aitab olukorda sisse elada.
Mängu eesmärk:
- Tõsta teadlikkust sellest, et ebaseaduslik raie on Eestis sage nähtus;
- Näidata, kuidas ebaseaduslikku raiet avastades toimida;
- Tutvustada näidisolukorda, milles raie on seadusega rangelt keelatud.
Missiooni täites on oluline:
- Vältida kaitsealustele liikidele astumist;
- Vältida porisemaid ning vesisemaid alasid, mis liikumist aeglustavad;
- Hoiduda sündmuskohale jõudes eemale raiemasinate töötsoonist.
Päris elu ja mäng
Ehk elemendid, mille metsas õpitust mängu üle viisin:
Mängu algusstseen
Kollaaž sellest, milline mäng umbes välja näha võiks.
Demovideo prototüübist
Minecraftis loodud prototüüp demonstreerimaks mängu sisu ja funktsionaalsust.
Algusstseeni kollaažis kasutatud osad:
