Inimeste ja loomade vahelised suhted 2050. aasta Eestis
2025 | Spekulatiivne disain
Uurisin inimeste ja loomade vahelisi suhteid aastal 2000, 2025 ja lõin tuvastatud trendide põhjal narratiivi sellest, millised need võiksid 2050. aastal olla. Tulemuseks disainisime tiimiga lemmiklooma võtmise kasutajateekonna 2050. aasta Eestis ja virtuaalreaalsuse vaate loomaomaniku eksami lõpptulemusest.
Meeskond
Paula Maria Mengel
Laura Sööt
Teele Kiisk
Daria Titova
Anna Elisabeth Remmelg
Minu roll
Uurimus – taustauurimus, intervjuud, vaatlus
Tulevikunarratiivi väljatöötamine
Veebimaketi loomine
Etapp
Lähteülesanne
Lähteülesandeks saime uurida inimeste ja loomade vahelisi suhteid Eesti looduslikus ja sotsiaalpoliitilises kontekstis. Kursuse vältel pidime avastama ja kriitiliselt analüüsima tuleviku inimeste ja loomade vaheliste suhetega kaasnevat vastutust, vastuolusid ja võimalusi – ja seda kõike tuginedes uurimusele.
Protsessist täpsemalt
Taustauuring
Alustasime uurides järgnevaid inimeste ja loomade vaheliste suhetega seonduvaid teemasid:
- Antropomorfism, loomadele inimlike omaduste ja rollide omistamine;
- Loomad ebamloomulikes keskkondades – näiteks metsloomade lemmikloomana toas pidamine;
- Ametiga loomad – kirjatuvid ja politseikoerad;
- Loomadega seotud Eesti seadused;
- Veterinaaria – loomade eest terviseotsuste langetamine.
Esimese trendina märkasime, kuidas järjest enam võetakse Eestis sõna selle teemal, kui lihtne siin on lemmiklooma võtta. Loomakaitsjad kirjutavad artikleid sellest, kuidas loomade poes müümine on ebaeetiline. Eestis tegutsevad ka põrandaalused tõuaretajad, kes müüvad loomi vabalt kellele iganes.
Teiseks märkasime, et loomi võetakse tihti impulsiivselt, sellega kaasnevat vastutust ja kohustusi korralikult läbi mõtlemata. Maailma mastaabis on sellest heaks näiteks see, kuidas 2020. aasta augustis võttis iga neljas UK kodanik kodulooma, et pandeemia ajal oma meelt lahutada. Selgus, et enamik neist ei teadnud täpselt, mida oodata, ja see viis olukorrani, kus igapäevaselt hüljati üle 40 lemmiklooma.
Sellest lähtuvalt hakkasime uurima loomade autonoomiat – kas võib olla, et tulevikus, kui teame loomade teadvusest ja käitumismustritest rohkem, jääb nende kodustamise ja ka meditsiiniliste otsuste osas neile suurem sõnaõigus?
Vaatlus
Külastasime Tallinnas DEPO kauplust, kust on endiselt võimalik lemmiklooma osta, et uurida, millistes tingimuses sealsed loomad elavad ja kuidas nende ostmine käib.
Märkasime, et loomi koheldakse pigem kui materiaalseid tooteid – näiteks oli puuride juures silt, mis ütles, et „kaubanäidised” pole piisavalt tugevalt kinnitatud, et seal lapsi järelvalveta tohiks jätta. Nägime pealt ühe hamstri müümist, kes pandi pisikesse tühja suletud pappkarpi, mis teibiga kinni tõmmati. Klientidele looma eest hoolitsemise osas nõu ei antud.
Jälgisime ka mööduvate inimeste reaktsioone loomade elutingimustele ja tegime seal pikalt märkmeid. Panin tähele seda, kuidas paljud tõid kehvi tingimusi välja, kuid kui seda tegid lapsed, lohutasid vanemad neid ja kinnitasid, et nii pisikestel loomadel polegi rohkem ruumi vaja.
Intervjuud
Vastupidiselt sellele, rääkis Varjupaikade MTÜ kommunikatsioonijuht meile intervjuus, kuidas nad püüavad varjupaiga külastajaid loomaarsti hindadest ja looma võtmisega kaasnevatest kohustustest rääkides „minema hirmutada,” et tuvastada tõeliselt hoolivaid omanikke.
Saime teada, et enamasti, kui loom neile tagastatakse, on põhjuseks avastus, et looma iseloom ei sobi omaniku omaga, või ootamatult väljalöönud allergia.
Looma võtmise protsessiga seotud Eesti seadused ja regulatsioonid muutuvad järjest rangemaks ning Varjupaikade MTÜs usutakse ja loodetakse, et see jätkub samamoodi.
Intervjueerisime ka Pesaleidja kaudu hoiukodu pakkuvat inimest, kes rääkis, et uute omanike leidmine käib väga ettevaatlikult ning nad valitakse individuaalselt ja hoolikalt, et teha kindlaks, et loomade eest hoolitsetaks hästi.
STEEP+V Analüüs
Vaatasime inimeste-loomade suhetele 2000., 2025. ja 2050. aasta kontekstis järgnevate valdkondade kontekstis:
S – Society
T – Technology
E – Economy
E – Environment
P – Politics
V – Values
Olulisimad järeldused, milleni selle meetodi toel jõudsime:
- Lemmiklooma võtmine on aeglaselt, kuid stabiilselt keerulisemaks muutumas. Seadused muutuvad tasapisi rangemaks ja looma võtmine on üha reguleeritum.
- Praegused trendid näitavad, et tulevikus võivad eksisteerida sotsiaalmeedia platvormid, mis võimaldavad inimesi lihtsamini nende iseloomu ja elustiiliga sobivate loomadega kokku viia.
- Arvestades meie laienevaid teadmisi loomade teadvuse kohta, on loomadel tulevikus praegusest rohkem õigusi ja neile võimaldatakse koduloomadena kõrgemat autonoomiat.
Fookuse paika panemine
Uurimuse leidude põhjal otsustasime seada oma fookuseks omanike kokkuviimise nende iseloomu ja eluviisiga sobivate loomadega, et vältida loomade väärkohtlemist, hülgamist ja varjupaikadesse tagastamist.
Seniste trendide põhjal valitakse lemmikloomi tihti esteetilistel ning meelelahutuslikel kaalutlustel, mis viib olukordadeni, kus omanik ei hoolitse looma eest vastavalt looma vajadustele. Arvestades seaduste järjepidevat karmistumist spekuleerisime, et 2050. aastaks on otsitud viise, kuidas seda probleemi lahendada.
Mis-siis-kui küsimus
Fookusest lähtuvalt asusime otsima oma mis-siis-kui küsimust. Olime pikalt mitme variandi vahel, kuni jõudsime kombinatsioonini, mis oli piisavalt provokatiivne ning trendidele toetudes realistlik, et seda uurides edasi liikuda.
“What if regulations of getting a pet would become stricter to guarantee compatibility between pets and owners to avoid abandonment and abuse?”
Narratiivi loomine
Hakkasime arutlema, milline oleks maailm meie mis-siis-kui küsimuse ümber. Ideetamiseks kasutasime Futures Wheel meetodit ehk hakkasime oma küsimuse ümber kogume ideid sellest, millised tagajärjed sellel olla võiksid.
Kerkisid esile mõned huvitavad mõtted:
Maailm, kus tuleb lemmiklooma võtmiseks luba teha
Jõudsime narratiivini, et 2050. aastal võib olla nii, et lemmiklooma võtmiseks tuleb teha luba.
Meie tuleviku maailmas tuleb lemmiklooma võtmiseks läbida pikaajaline ja kallis kursus, mille käigus õpitakse kindla liigi ja tõu kohta kuidas looma eest hoolitseda, kuidas talle esmaabi pakkuda, kuidas teda toita ja igal vajalikul viisil toetada.
Kursus kulmineerub kaheosalise eksamiga liitreaalsuses:
- osa leiab aset eksamineeritava kodustes tingimustes. Liitreaalsuses ilmub tuppa soovitud loom ning simuleeritakse erinevaid rohkem ja vähem pingelisi olukordi.
- osa leiab aset õues, kus eksamineeritaval tuleb samamoodi erinevates simuleeritud olukordades loomaga hakkama saada.
Tulemus
Projekti lõpus esitasime näitusele järgnevad „tulevikuesemed”:
- Virtuaalreaalsuse keskkonnas kujundatud vaate eksami lõpus kuvatavast;
- Tehisintellektiga loodud juhiste ja tulemuste videod eksamineerijast, kes eksami alguses ja lõpus eksamineeritava ette ilmub;
- Eksami tulemuste vaade.
