Tartu Ülikooli Kliinikumi kodulehe uuendused patsientidele
2025-2026 | ux/ui
Osalesin digitootedisainerina Tartu Ülikooli Kliinikumi kopsuvähi raviteekonna standardi projektis, mida rahastab Tervisekassa. TÜ Kliiniikum pöördus minu poole vajadusega uuendada Kliinikumi kodulehel paikneva vähikahtluse veebilehekülje sisu. Teiseks vajati infomaterjale kopsuvähi kahtluse diagnoosi saanud patsientidele. Projekti käigus lõin vähikahtluse ja kopsuvähi kahtluse kohta informeerivate veebilehtede prototüübid.
Minu roll
Uurimus – taustauurimus, välkintervjuud, vaatlus
UX ja UI
UX-kirjutamine
Infodisain
Etapp
Probleem
Projektile eelnes Tehnopoli kopsuvähi raviteekonna kaardistamise projekt (2023–2024), mille käigus uuriti kopsuvähi raviteekondi kolmes Eesti haiglas (ITK, PERH, TÜK). Projekti raames kaardistati raviteekonna kaalukamad arengusuunad. Muuseas leiti, et kopsuvähi raviteekonna ooteaegade süsteem on liiga segane: patsient peab olema pikalt teadmatuses ning kaua järgmisi aegu ootama, ilma et süsteem talle piisavat tuge pakuks.
Toetusin lahendust luues oluliselt ka teenusedisaini agentuuri Brand Manual Kopsuvähi patsiendi teekonna arendusprojekti raames koostatud kopsuvähi patsiendi teekonna kaardistusele. Lisaks lugesin väljavõtteid Brand Manuali läbiviidud patsiendiintervjuudest.
Nende läbi viidud uurimuse kohaselt puudub infokeskkond, mis pakuks patsiendile ja lähedastele infot diagnoosi, ravi ja haigusega elamise kohta. Lisaks toodi välja, et iga infokilluga peaks kaasnema info ka järgnevate tegevuste kohta – ehk mis edasi saab. Patsiendid vajavad ka soovitusi sellest, mida nad ooteajal ise teha saavad: näiteks kuidas enda üldise tervise eest hoolitseda.
Protsessist täpsemalt
Standardi väljatöötamine
Selleks, et sihtgrupi vajadustest täpsemat ülevaadet saada, varjutasin TÜ Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku õde-nõustajat. Vaadeldes, kuidas patsiendid enda enesetunnet ja muresid kirjeldavad, mida nad mäletavad ja mida unustavad, kaardistasin järgnevad vajadused:
- Milliselt spetsialistilt millist infot ja tuge saab + nende õiged kontaktid, et patsient teaks, millal kuhu pöörduda.
- Juhised sellest, kuhu ja kuidas minema peab.
- Konkreetsed ajad, millal arstilt/haiglalt kõnet oodata + selge info sellest, mis saab, kui vastu ei võta – et patsient ei tunneks asjatut ärevust näiteks nädalavahetusel kõnet oodates.
- Uuringute info – millal tohib süüa/juua, enne millist uuringut tuleb vetsus käia? Lisaks võiks olla olemas info uuringute ruumidest ning masinatest.
- Usaldusväärsete allikate osa, kus on soovitusi, kuidas elustiili parandada, et sümptomeid leevendada, sest tihti ei teata, millist infot usaldada ja millist mitte.
- Ravietappide järjekord, et patsient näeks selgelt, mida millal oodata.
- Sõnastik või viide allikale, kust saaks arstide jutule selgitust otsida. Meditsiinitöötajad kipuvad kasutama patsientide jaoks liiga erialast keelt.
- Vaimse toe soovitused – kust ja kuidas seda leida.
- Alus jooksvalt tekkivate sümptomite ja probleemide kuupäevaliseks üles märkimiseks. Vastuvõtte vaadeldes märkasin, et vähiravi teekonnal olev patsient võib unustada ka selle, et kutsus endale vastuvõttude vahel kiirabi, sest tema tervisega toimub pidevalt väga paljut.
Lisaks sain Kliinikumi poolt suunitluse anda patsientidele infot ka kopsuvähi raviteekonna standardi kohta, et nad teaksid, kui kiiresti arstid nendega tegelikult tegelema peaksid. Nii oskavad patsiendid paremini abi küsida, kui neile piisavat tuge ei pakuta.
Infomaterjali vorm ja sisu
Arvestades eelnenud uurimust, minu läbitud vaatlust ning asjaolu, et kopsuvähiga patsiendid on enamasti pensionieas, pakkusin välja luua infomaterjal hoopis trükise kujul. Projekti ajalise piirangu tõttu otsustati aga siiski veebimaterjali kasuks.
Materjali sisu planeerides kohtusin lisaks õde-nõustajale Kliinikumi füsioterapeutide ja suitsetamisest loobumise nõustajaga, kes aitasid mul paika panna infomaterjali prehabilitatsiooniga seotud sisupunktid. Kohtumiste käigus jagati mulle mitmeid olemasolevaid paberil infomaterjale, mida analüüsides sain ideid, mida uues materjalis sisaldada ja mida välja jätta. Tundsin protsessi käigus, et mul oli palju kasu sellest, et valdkond mulle täiesti uus oli. Tänu sellele sain vaadata olemasolevaid materjale justkui patsiendi rollist ning mul oli lihtne aru saada, millised sõnastused on liiga keerulised või millised protseduurid tavainimesele arusaamatud.
Testisin kopsuvähi kahtluse veebilehekülge TÜ Kliinikumi statsionaarse osakonna patsientidega. Patsiendid kinnitasid sellise materjali vajalikkust ning prinditavaid lisamaterjale (näidatud allpool, lahenduse juures) kiideti. Testimise käigus selgus, et patsiente võiks suunata rohkem perearstilt nõu küsima, sest on olukordi, kui ei taibata perearsti poole pöörduda, kuigi võiks.
Lahendus
Projekti käigus lõin prototüübid nii vähikahtluse veebileheküljest kui ka kopsuvähi kahtluse veebileheküljest. Prototüübid kattuvad sisuliselt mõneti, et kindlustada, et ka vaid kopsuvähi kahtluse leheküljele jõudnud patsiendid saaksid kätte kogu vajaliku info.
Prototüüpe luues tuginesin TÜ Kliinikumi väljakujunenud disainikeelele ning uuendasin kasutajaliidest vaid ligipääsetavuse eesmärkidel.
Kujundasin kopsuvähi kahtluse leheküljele Sõnastiku mõistetest, millega patsient enda raviteekonnal kokku võib puutuda:
Mõlema vähikahtluse veebilehekülje ülaosas on välja toodud vähikahtluse varajased sümptomid – kopsuvähi kahtluse leheküljel täpsemalt kopsuvähi varajased sümptomid.
Raviteekonna osas on patsientide seas olnud palju segadust ning ärevust tekitavat teadmatust, mistõttu koondasin nüüd standardiseeritud kopsuvähi raviteekonna lihtsaks jooniseks, mille alt saab patsient soovi korral ka täpsemalt lisaks lugeda.
Kopsuvähi standardit selgitav joonis patsientidele:
Prototüübis on lihtsate sõnadega lahti selgitatud, mida iga ravimeeskonna liige teeb, et iga patsient teaks, mis teda nendega kohtudes ees oodata võib. Kuna vaatlusel ning testide käigus selgus, et patsiendid ei ole tihti kindlad, kelle poole enda muredega pöörduda, lisasin ravimeeskonna sektsiooni ka konkreetsed inimesed, kellega vajadusel ühendust võtta, ning nende kontaktandmed.
Kuna uuringute ja vastuvõttude vaheline ooteaeg võib olla emotsionaalselt väga raske, on hea pakkuda patsientidele nõuandeid sellest, mida nad vahepeal ise enda tervise heaks teha saaksid. Vähikahtlusega patsientidel võib esineda hirmu, et nad söövad midagi „valet” või et äkki liigne liikumine kahjustab tervist, nii et lisasin infomaterjali konkreetsed olukorrale kohased allikad toitumise ja füüsilise aktiivsuse kohta.
Ligipääsetavuse parandamiseks pakkusin prototüübis välja senistest hüperlinkidest suuremad ja silmatorkavamad piltidega nupud, et patsiendid märkaksid soovitatud allikaid paremini ning oleksid suunatud neid avama.
Prinditav lisamaterjal
Märkasin õde-nõustajat varjutades, et vähipatsientidel on enda tervisega nii palju tegemist, et muutlikud sümptomid lähevad järgmise vastuvõtu ajaks meelest. Samas ei mäletata neid ka üles märkida.
Lõin sümptomite märkimiseks tabeli, mida õde-nõustaja patsientidele kaasa anda saab. Prinditav materjal on samuti osa vähikahtluse veebileheküljest, et patsientidel oleks võimalus lehte ka ise kodus printida.